Septembri esimesel nädalal ilmus uus luulekogu Tiit Tirmannilt. Tiit on vaegkuulja, kes elab Tartus. Luuletusi on ta kirjutanud juba pikemat aega, aga kaante vahele jõudsid need alles hiljuti. Esimene luulekogu kandis pealkirja “Sind oodates” ja ilmus möödunud aastal. Uue kogu koondnimi on natuke pikem: “Mina ja minu inimesed”.
Tiit kirjutab lembeluulet, aga kirjeldab ka neid omapäraseid kahejalgseid, kellega elu teda ajas ja ruumis otsapidi kokku viinud. Luuletused on hea rütmiga, sõnad aga satuvad kohati ootamatusse konteksti, tekitades muigvelepanevaid assotsiatsioone.
Kes soovib Tiidu luulekogu tema käest osta, võib võtta temaga ühendust: meilitsi: tiit28@hotmail.com ja telefonitsi: 53 61 88 70
24.- 27. oktoobril 2018 toimus Helsingis, sealses Valges majas rahvusvahelise projekti Let`s Sign projekti lõpuseminar. Projektis osalesid Eesti, Soome, Läti ja Leedu viipekeele õpetajad. Eestit esindasid Jari Pärgma, Riina Kuusk, Aire Murd ja Jaan-Raul Ojastu.
Projekti tegevusteks oli erinevate riikide viipekeele õpetamise metoodikate tutvustamine. Iga riik pidi ka oma metoodikat teistele tutvustama ja viima läbi viipekeele õpitoad. Õpitubade kaudu jagati õpetamise kogemusi, parimaid praktikaid, analüüsiti erinevaid metoodikaid ja koguti tagasisidet. Seminar toimus rahvusvahelises viiplemises.
Projektis osalejate tagasiside: Mida mina õppisin juurde? Riina: Õppisin kuidas Quizi kasutada, näiteks sõnadele viipeid valida.
Jaan-Raul: Õppisin juurde, kuidas õpetada viiperuumi konkreetsemalt, kui viibelda valgusfoori. Kui teistele jääb see viibe arusaamatuks, tuleb valgusfoori viibet selgitada ning näidata kuidas seda viiperuumis kasutada. Sain kinnitust, et see meetod töötab, lisaks saab õpetada viipeid läbi mängu. Sain kogemuse, kuidas õpetada rahvusvahelise viiplemise kaudu. Inimestel ei ole rahvusvahelise viiplemise oskust, aga tegelikult rahvusvaheline viiplemine on visuaalne keel ja mitteverbaalne keel, et kõik inimesed suudaksid end rahvusvahelise viiplemisel väljendada. Läbi grupi sain aru, et see on mõistlik meetod, kui igale sõnale leiame visuaalse viipe või kuidas end inimesele arusaadavaks teha.
Aire Murd: Huvitav kogemus oli suurt gruppi õpetada. Varem sellist kogemust mul pole olnud. Grupis oli 24 õpilast (viipekeeletõlgi eriala üliõpilased ja kurdid – immigrandid). Oli võimalus külastada nii Läti kui ka Leedu kolleegide tunde ning neile tagasiside anda. Väga aktiivsed tunnid olid, kusjuures kasutati kurtide kultuurile iseloomulikke elemente- jalaga koputamine, õla puudutamine, muusika asemel tule kustutamine.
Ma olen juba unustanud, et tundides võiks kasutada “telefoni”, “numbri” mänge, mida tavaliselt kurtide üritustel mängitakse. 1 või 2 mängu on ideaalsed tunnis harjutamiseks. See tekitab elevust ja emotsiooni. Ja suurele grupile sobib väga hästi.
Jari Pärgma: Õppisin, kuidas selgitada asju, mis on olulised ja mis on vähem olulised, sõltuvalt eesmärgist. Ma sain aru, et teiste viipekeelte õpetajate tase pole eriti hea, eriti kui pole väljakoolitatud, kuidas õpetada viipekeelt kui võõrkeelt.
Mida ma andsin? Riina: Andsin edasi häid emotsioone.
Jaan-Raul: Õpetasin rahvusvahelist viiplemist videomaterjali kaudu. Sain kinnitust, et õppevideomaterjali kasutamine on hea viis erinevate eesti viipekeele elementide õpetamiseks, näiteks viiperuumi, eesti viibete jne.
Aire Murd: Väga tore oli tundi anda eesti viipekeeles ja õpetada eesti viipeid.
Kasutasin tunni elavdamiseks veebikeskkonda Quizizz. See on veebipõhine viktoriin, kus on vaja leida viipele õige pilt. Vaja läheb ainult nutivahendit (telefon või tahvelarvuti). Quizizz keskkond pakkus suurt huvi ka teiste riikide kolleegidele.
Jari Pärgma: Mina andsin neile teistsuguse kogemuse, näiteks kuidas õpetada videomaterjali kaudu, kuidas arendada vaatamisoskust jne.
