Viipekeele koolituse õppekava tasemele A2.1

KURSUSE ÕPPEKAVA THINK KOOLITUSKESKUS
NIMI	Viipekeele koolitus tasemele A2.1
MAHT JA KESTVUS	40 kontakttundi a´45 min; lisaks 20 tundi iseseisvat tööd (töö kirjandusega, töö viipevaraga ja fraasidega; viipekeelsete tekstidega; viipetekstide analüüs, oma viiplemisest videote tegemine). Õpe toimub 2 korda nädalas, korraga 2 tundi. Kursuse lõpul antakse tunnistus A2.1 taseme eduka läbimise kohta.
ÕPPEKEELED	Viipekeel, eesti keel
SIHTGRUPP JA EESMÄRGID	Sihtgrupiks on eeskätt sotsiaaltöö ning meditsiini valdkonnas töötavad inimesed, kes vajavad viipekeele oskust piisavalt heal tasemel suhtlemaks kuulmispuudega või kõnevõimetute inimestega otse, ilma tõlgi vahenduseta. Samuti on oodatud kurdi inimese lähedased, sõbrad ja lihtsalt huvilised, kes on saavutanud A.1 taseme ning soovivad õpinguid jätkata. Kursusele on oodatud ka vaegkuuljad ja kurdid, kelle viipekeeleoskus vajab lihvimist ja viiped kaasajastamist. Tegemist on jätkukursusega, kus toimub algtasemel õpitud viipekeele kinnistav omandamine ning oskuste lihvimine. Eesmärgiks on viipekeeleoskus kesktasemel.
NÕUDED OSALEMISEKS ÕPPETÖÖS	Vajalik on eelnevalt läbida MTÜ THINK viipekeele koolitus elementaartasemele (A1.). Algkursus võib olla läbitud ka mujal. Samuti võivad õppima tulla autodidaktid, kes on omandanud viipekeele piisaval tasemel iseõppimise teel. Nõutava keeletaseme olemasolu tuvastatakse õpetaja poolt vestluse käigus.
SISU KIRJELDUS	Toimub viipekeele süvendatud omandamine ning eelnevalt õpitu kinnistamine detailideni. Teemad: töö, elukutsed, pere, kodu, hobid, kultuur ja kultuurisündmused, loodus ja loodusnähtused, inimese keha ja tervis, mõtted, tunded, psühholoogia. Igal kursusel toimub vähemalt 1 kohtumiskord (mahuga vähemalt 2 tundi) klassiruumist väljaspool, mil koos õpetajaga külastatakse mõnda näitust või muuseumi, nt Tallinna loomaaed, Juhan Kuusi dokfoto keskus, Kumu, Tervishoiumuuseum, Loodusmuuseum, Vabamu jts). Vabaõhutunni eesmärkideks on pakkuda õppuritele vaheldust traditsioonilisest õppetööst, ühtlasi harjutada ja kinnistada konkreetse valdkonna viipeid. Kuna viipekeel on ikooniline keel (tähistatav on seotud tähistajaga), on võimalus näidata viibetega seotud objekte olulisema tähtsusega kui tavaliste võõrkeeleõpingute puhul. Loodusmuuseumis õpitakse objektide vaatlemise teel ja õpetaja näidete varal viipekeeles taimi, loomi, putukaid, puid, seeni jne. Tervishoiumuuseumis on sama inimkehaga seonduvas.
ÕPIVÄLJUNDID (Tulemus kursuse lõpuks)	Õppur saab aru põhilisest infost selges ja korrektses viiplemises tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru massimeedias esitatavatest päevakajalistest teemadest, nt televisiooni uudistesaate viipekeeletõlgi jutu põhisisust. Mõistab viipetekste, mis koosnevad enamlevinud viibetest. Saab aru viipekeeles esitatud oma mõtete, tundmuste, soovide ja tervisliku seisundi kirjeldustest. Suudab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused. Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ning kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ning plaane. Suudab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid. Oskab koostada lihtsat seostatud viipeteksti tuttaval või huvi pakkuval teemal.
HINDAMISVIIS	Hindamisele pääsevad õppurid, kes on osalenud vähemalt 70% kontakttundidest ning sooritanud kodused ülesanded. Juhul kui õppuri tervislik seisund ei võimalda tulla kohale, on võimalik õpetajaga kokkuleppel omandada materjal veebisuhtluse kaudu koduõppel. Eksami läbiviimisel viiakse eksamineeritav viipekeelsete kurtide gruppi (Eesti Kurtide Ühingu hoone, Tallinna Heleni Kool või mõni kurtide üritus). Ta peab suutma sealse vestlusega sammu pidada: mõistma viibeldud jutu põhisisu ning oskama ka omalt poolt vestlusele asjakohast infot juurde lisada. Veaks loetakse mh teemast möödaviiplemist, mis on tulenenud vestluse sisu mittetabamisest, samuti vastuolu viibete ja kehakeele vahel. On lubatud paluda kaasvestlejal viipemärke korrata või ümbersõnastavalt viibelda. Oluline on, et eksaminand saaks viipekeelses keskkonnas rahuldaval määral juba iseseisvalt hakkama.
KOOLITAJA(D)	Maret Õun, Heleni kooli viipekeele õpetaja. Sirle Papp, etniline (viipekeelne) kurt, Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige, on läbinud Tartu Ülikooli juures viipekeeleõpetaja täiendkoolituse. Sirle Papp on õppinud Tallinna Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltööd.
LISA- INFORMATSIOON	Koolitusel kasutatakse hulgaliselt näitlikke vahendeid ning esitlustehnikat. Data abil näidatakse ekraanile õppevideoid viiplevate inimestega, samuti kasutatakse iseseisva töö tegemiseks videotehnikat. Osa õppetunde toimub klassiruumist väljaspool. Kursus toimub ratastooliga ligipääsetavas paigas. Samuti ollakse valmis arvestama õppurite võimalike erivajadustega.
ÕPPERUUMIDE, SISUSTUSE JA SEADMETE KIRJELDUS	Õpperuumid asuvad Eesti Puuetega Inimeste Koja majas aadressil Toompuiestee 10, Tallinn. Bussipeatus asub sisuliselt maja ees. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolitus toimub avaras saalis, kus on kahekohalised lauad toolidega. Vasakpoolne sein on rohkete akendega. Samuti on olemas piisav laevalgustus ning lektori juures kohtvalgustus. Ruumis on olemas WIFI ning vajalik esitlustehnika: dataprojektor, arvuti, muusikakeskus. Lektori tarbeks on olemas jalgadel tahvel. Suletava uksega kõrvalruumis asub söögituba, kus kursantidel on võimalik einestada. Nii saal, söögituba kui ka abiruumid on ligipääsetavad ratastooliga. Vajalikud ruumid, hooned, maa-alad, õpperuumid ja õpperuumide sisustus vastavad “Erakooliseaduses” §5 lg 5 p 7 esitatud nõuetele.
KOOLITUSLUBA
Õppekava kinnitatud	Juhataja: Kristi Kallaste Koolitajad: Maret Õun, Sirle Papp